Antoine I

Antoine I
Antoine I
Sünniaeg	25. jaanuar 1661
Surmaaeg	20. veebruar 1731 (70-aastaselt)
Amet	aristokraat
	[muuda Wikidatas]

Antoine I [antu'aan esimene] (Antoine Grimaldi; 25. jaanuar või 27. jaanuar 1661 – 20. veebruar või 21. veebruar 1731) oli kolmas Monaco vürst 2. jaanuarist või 3. jaanuarist 1701 kuni surmani, vürst Louis I ja Charlotte Catherine de Gramont'i (1639–1678) poeg.

Louis I-l oli Charlotte de Gramont'iga kaks poega: vanem poeg Antoine, kes päris trooni, ja noorem poeg Honoré (1669–1748), kellest sai Besançoni peapiiskop.

Antoine liikus Prantsuse aristokraatlikus kõrgseltskonnas ja paistis silma sõjaväes. Vägeva kasvu ning vapruse tõttu Fleurusi, Monsi ja Namuri lahingutes sai ta hüüdnimeks "Koljat".

Ta restaureeris ja kindlustas palee, kus ta korraldas suurejoonelisi pidusid. Ta oli hea muusik ning dirigeeris oma orkestrit Jean-Baptiste Lullylt päranduseks saadud taktikepiga.

Antoine I asus troonile oma isa Louis I järel. Isa oli Vatikanis Prantsusmaa suursaadikuna teenides tohutuid summasid välja andnud. Seetõttu pidi Monaco vürst oma elustiili muutma ning Versailles' õukonnast lahkuma. Louis XIV kahetses tema lahkumist. Ta ütles: "Hüvasti, mu Monaco isand, olgu Teile kinnitatud, et Te lahkute minu lugupidamisega, minu sõprusega ja minu usaldusega."

Valgustatud metseenina hoolitses Antoine I muusiku François Couperini ja maalikunstniku Louis-Michel Van Loo eest ning oli nendega elavas kirjavahetuses.

Ta laskis Jacques Gabrielil ja Robert Cotte'il Mentoni väikese palee ehitada.

Oma valitsemisajal rajas ta Monacole täiendavaid kindlustusi.

Ta lükkas tagasi paljud oma tütre ja ainsa pärija Louise-Hippolyte'i kosilased. Lõpuks aktsepteeris ta bretooni päritolu Jacques de Goyon de Matignoni, Thorigny krahvi, kellest sai hiljem Monaco vürst Jacques I), sest ta võttis endale Grimaldide nime ja vapi ning Monaco vürsti tiitli. Tütar päris isa trooni, kuid suri vähem kui aasta pärast ja troon läks tema abikaasale. Antoine I-ga sai Grimaldide meesliin otsa.